Ahoi-hoi toakõutsid ja kõutsitarid ning muidu rentslikassid! 🐱🐱🐱 Käes ongi aasta lõpp ja ma ei taha tunduda kuidagi negatiivne, aga läheb veel tükk aega, enne kui meie elu paremaks muutub, sest lootma ju peab. Seega selleks aastavahetuseks ja edaspidisteks pühadeks tahaksin leebelt meelde tuletada, et iga toanurk kodus ei pea särama puhtusest ja kui ei jaksa enne jõule ning aastavahetust vanni minna, siis see on ka väga okei, sest homme ja ülehomme on ka päev. Peolaud ei pea olema lookas, peaasi et kõht on täis meelepärasega ning paugutamisega ei tohiks ka üle pingutada, sest see hirmutab loomi ja tekitab peomeeleolu asemel stressi. Keegi olla kunagi öelnud, et saatke parem oma rakettidele mõeldud raha rindejoonele ja teile korraldatakse tulevärk teie eest. Nõustun sellega. Kõige olulisemad on meie lähedased, aeg, vabadus ja tervis, need neli on päriselt hindamatu väärtusega. 💖💖💖
Head vana-aasta lõppu ja rahulikumat, hinge paitavat uut aastat!
🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳🎉🥳
So the new year has arrived. My first impression is that you can put on that designer dress (Ivo Nikkolo) and wear that quality perfume (Idole) and sit neatly at the table. But by the end of the evening you'll still be in the kitchen barefoot munching down the duck with grease on your fingers and lips. But man, it was good. It will be sore in the morning (a food hangover). I guess we really never change, but we have chance to do better. Right?
See oli siis meie aastavahetuse part. Idee pärines Esiemalt ja teostus oli esimest korda minu poolt. Täidiseks kasutasin Esiema soovitusel hapukapsast. Palusin mõttes elu andnud linnult andeks, et kapsast sisse toppides temaga niimoodi huligaanitsesin... Vähe sellest, "solvasin" vaesekest päev otsa kanaks kutsudes. Nali naljaks, aga maitsestamiseks kasutasin kreeka jogurti, mee, soola ja piprasegu, mis oli minu omalooming. Seejärel läks lind küpsetuskotti ja jäi mõneks ajaks toatemperatuuril seisma. Küpsetamiseks kulus 200 kraadi juures umbes kaks tundi, võib-olla veidi rohkem, ja millest poolteist tundi oli part ahjus tavarežiimil ning pool tundi sai lindu pruunistatud ka pöördõhuga.
Tulemuseks oli meeldiva ja pehme tekstuuriga linnuliha, mida oleks võinud veidi julgemini maitsestada. Aga mul oli hea meel, et proovisin ise teha ahjuparti. Aitäh veelkord linnule, kes andis elu, tal olid kindlasti teised plaanid, ent mina sain aastalõpul veel ühe kogemuse võrra rikkamaks.
🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆🦆
