Kulla endometrioos...
Ahoi-hoi toakõutsid ja kõutsitarid ning muidu rentslikassid! 🐱🐱🐱 Ma ei teagi, kuidas tänast lugu sisse juhatada, ent mulle tundub, et olen oma hädaoru keskel teenimatult unarusse jätnud ühe pahalase ja täna on mul plaanis see viga parandada.
Teie lahkel loal teen ma algust ühe küsimusega. Kas te olete kunagi olnud suhetes, mis pani teid kahtlema ümbritsevas keskkonnas ja iseendas? Ehk teisisõnu, kas olete kogenud säärast suhete "ajupulka", mis röövis teilt enesekindluse? Aeglase õppijana olen eelkõige romantiliste ja tööalaste suhete vaatest korduvalt selle reha otsa astunud. Endometrioosiga on pisut sama lugu, see on haigus, mida endiselt ei võeta väga tõsiselt ja töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotluse sisseandmisel ei peeta seda piisavalt raskeks haiguseks, kuid tuleb tunnistada, et teadlikkus on ajaga pikkamööda paremaks läinud. See haigus võib maailma ja sõna otseses mõttes ka sisikonna pahupidi pöörata, tekitades näiteks väikevaagna elunditesse ohtralt liiteid, mis omakorda invaliidistavad ka vaimu. Süvaendometrioosiga esinevad kolded ka väljaspool emakat teistes elundites. See va kurinahk võib MRT-s või kompuutris sarnaneda Jackson Pollocki või Pablo Picasso teostele. Ma mäletan oivaliselt seda aega, mil kogesin sellist günekoloogilist valu, mida ei anna mitte millegagi võrrelda ja kus voodi ujus vahel lehkavast verest ning ükskõik kui palju ma neid valuvaigisteid ka sõin, ei aidanud need mõhkugi. Toona ma veel ei teadnud, mis asi on šokolaaditsüsti rebenemine, mis oma olemuselt tähendab siis verd täis põiekese irdumist limaskestalt. See valutas nii hullusti, et tekkis iiveldus ja sageli tabas ka nii tugev nõrkus, mis meenutas midagi minestuselaadset. Seda liiki valu pole alati võhikutele arusaadav, kuna tegemist on kehasisese protsessiga. See võib-olla kõlas nüüd veidi kuivalt ja liiga anatoomiliselt, ent lubage mul maalida teile pisut elavam pilt. Püüdke korraks ette kujutada, eriti meesolevused, kui teil amputeeritakse ära, ilma tuimestuseta, näiteks väike sõrm või varvas. Ma arvan, et see on ikka s*taks valus ja traumeeriv. Või kuidas? Šokolaaditsüst on endometrioosile üks iseloomulikumaid tunnuseid. 🩸🩸🩸
Minu süvaendometrioos pani mind aastaid uskuma, et ma olengi nõrk ja ma ei talu valu ning mõned meedikutest kolleegid aitasid ka nendele kõhklustele hoolega kaasa, kuid tagasiulatuvalt võin öelda, et valutaluvuses polnud kindlasti probleem. Juba see, kui sind ei usuta, viib meeleolu alla, tekitab ebakindlust ning pikapeale võib areneda ka süvenev depressioon. Muuhulgas on endometrioosiga ka pagana raske rasestuda ja rasedus lõpni kanda ning kaalust alla saada. B*tch, I hate you so much right now!!! Heitlused kaalulangetuse ümber ajendasidki mind tänaseid mõtteid avaldama, kaal ei liigu kohe üldse, kuigi olen järjest välja lülitanud kõik "head" asjad. Järgnev ei puuduta küll otseselt kaalulangetamist, aga ma olen vähendanud ka täiesti teadlikult oma ühismeedia tarbimist. Kuigi mu mõtted keerlevad sootuks tõsisemate teemade ümber, on see kaaluteema ikkagi ääretult frustreeriv. Sisistan mõttes läbi hammaste: "This is so LAME!" Endometrioosi põdedes ei saa kindlasti süüa nii, nagu varem. Üks soovitus endometrioosi ohjamiseks on üle minna gluteenivabale dieedile. Tunnistan, et mina pole seda sada protsenti suutnud teha, kuna gluteenivabad toiduained on ikka retsilt kallid. 💸💸💸
Ma ei taha küll ära sõnuda, aga üks väike roosa tablett päevas, mida olen nüüd juba aastaid tarbinud, on siiani üsna edukalt ohjeldanud minu süvaendometrioosi, mis on nagu mobiilis vaikselt taustal töötav telefoniäpp, mida ei kuule ega näe, ent tema olemasolust olen alati teadlik. Võib-olla on tegemist juhusega, ent võib-olla on see kokkusattumus, aga peale bioloogilist ravi hakkas parem munasari valu mõttes rohkem tunda andma ja seda viimasel ajal üsna sageli. Seega kevadine edasilükatud günekoloogi vastuvõtt tuleb nüüd ette võtta, muidu on varsti jälle paks talv käes ja siis on naistekiinikusse minek üks suur rist ja viletsus ning seda isegi mitte distantsi mõttes, vaid liiga palju riideid tuleb selga toppida ja seega kohmitsemist on tavalisest rohkem. Läbivaatustoas on küll piisavalt külm, ent "meeldiv" neurohigi voolab jätkuvalt juustest ja mööda selga alla villasesse kleiti. Jalast on vaja sikutada paksud sukapüksid ning eri liiki eritisi kinni pidav pesukaitse tuleb koos aluspükstega ontlikult kokku voltida. Mitte et see pesukaitse peaks kedagi šokeerima, aga küsimus on hoopis lugupidamises meedikute vastu. Tööajast mäletan veel hästi, et inimeste hügieeniharjumused võivad vahel olla üsna intensiivse aroomiga, ent kunagi ei tohi tegelikult hinnanguid anda, miks inimene enda eest ei hoolitse.
Lootusetu pessimisti ja küünikuna pole ma kunagi aru saanud, miks kujutatakse sageli endometrioosi kunstis emakakujulise lillekimbuna, kui tegelikult peaks maalima ja/või joonistama hoopis šrapnellikilde, okastraati, kuule ja granaadiheitjaid ning miks mitte ka mürske. Igal juhul annaks see palju paremini edasi endometrioosi olemuse, sest see on ettearvamatu, jõhker ja progresseeruv haigus. Lilled on küll ilusad ja silm puhkab neil, kuid paraku loovad need vale arusaama, millega endopatsiendid igapäevaselt silmitsi seisavad.
Pojeng on pärit koduaias asuvalt põõsalt ja siinkohal pühendan selle suvise ülesvõtte ühele kaaskannatajast pojengisõbrale, kes põeb samuti süvaendometrioosi. 💮💮💮
Tänapäeval pasundatakse palju võrdõiguslikkusest, kuid endometrioos ei diskrimineeri. Pole vahet, kas oled paks või peenike, vana või noor, rikas või vaene, endometrioos võtab piinamiseks vastu kõik naised ja tüdrukud.
Ent mis seal salata, lisaks tugevatele valudele on enamik endokaid siiski hädas ka ülekaaluga sassis hormoonide ning hormoonasendusravi tõttu. Ja lihtne matemaatiline tõde on, et mida rohkem endometrioosi põdedes vanust juurde tuleb, seda keerulisem on kaalu alla saada. Kui mõelda sellele, et teatud maailma osades pole naistel juurdepääsu meditsiinile, siis puusalt tulistades pakun, et endometrioos on oluliselt rohkem aladiagnoositud, kui numbrid seda tegelikult näitavad. Endometrioosi algne päritolu pole täpselt teada, ent erinevad koolkonnad on pakkunud põhjusteks näiteks geenides peituvaid mutatsioone ja füüsilist ning vaimset traumat, millel võib isegi mingi tõepõhi all olla...
Endometrioosil on mustmiljon nägu, ametliku WHO statistika järgi põeb seda siiani ravimatut haigust iga kümnes viljakas eas naine. See olen mina, üks paljudest endometrioosipõdejatest oma improviseeritud soengu ja suure, seitsme sõrme otsaesise ning prillidega. Kui telefonikaamera seada õige nurga alla ja lisada pisut filtreid, on võimalik saada üsna talutav tulemus. Päriselus on mu nägu suviti sama täpiline kui küps banaan. Küll mul on ikka vahel huvitav sõnavalik... Lõpetuseks tahan vabandust paluda oma kehalt: "Keha, mul on tõesti kahju, et sa oled pidanud nii kaua seda nõmedat ning ravimatut haigust taluma. Ja endometrioos, sa sakid tuhandega, kuna rikud nii paljude naiste elusid nii kehaliselt, vaimselt, kui ka sotsiaalselt! S*tapea, tüüblipea, effing fart-throb!" 👹👹👹
🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩🩸👩
