Endiselt üks minu lemmikpaiku siin maamunal...

Ahoi-hoi kiizumiizud, toakõutsid ja -kõutsitarid ning muidu rentslikassid! Juhhei, palavus on selleks korraks möödunud. Hoolimata pidevast kehvast enesetundest võtsin jahedamate ilmade saabudes jalad kõhu alt välja ja suundusin oma lemmikpaika loomaaeda, kus avastasin oma halvaks üllatuseks, et keset nädalat liikus seal hordidena igas mõõdus ja vanuses ning igast rahvusest karvutuid kahejalgseid. Kirjutamise hetkel (14.07.22) olen täpselt nädala elanud uhkes üksinduses ja hoidnud meie kindlust. Õeraas põrutas koos Esiemaga Itaaliasse puhkama. Õde on ka varasemalt Itaalias käinud. Minu subjektiivne arvamus on, et nad mõlemad on selle puhkuse sajakordselt ära teeninud. Kui tervis ja majanduslik olukord poleks takistuseks, siis mina tahaksin teist korda rännata Mongooliasse, kõrilauljate ja morin khuuri maale. Võib-olla õnnestub mul seal ära käia järgmises elus. 

"The f*ck are you looking at!? If you are not food, I have no interest in you. You do not amuse me." Sellega on vist kõik öeldud... Vöötkakk on tegelikult äge kiskja, pisikest kasvu ja teatud nurga alt veidi tigeda välimusega. 

"Kui ma hoian oma silmi kinni, siis võib-olla lahkuvad need lärmakad kahejalgsed?  Inimesed teevad alati nii palju kära, nagu vastsündinud..." 

"Ei, nad on ikka siin..." Paljud kindlasti ei mõtle sellele, aga kui külastajate ja leopardi vahel poleks turvaklaasi, siis teeks leopard näiteks neljasele inimsalgale lihtsalt sportlikust entusiasmist üks null ära. Aukartustäratav mõte, kas pole? Loodus on selle ilusa looma näol disaininud ideaalse tapamasina. 

Isane ninasarvik piidlemas oma naisukest ning närviliselt tammumas. Tea, kas käes on jooksuaeg? Meeleolu loomiseks oleks võib-olla vaja krõmpsuvaid oksi koos lehtedega, mis inimeste maailmas võrduks näiteks vahuveiniga jääs ja taustamuusikaks veidi Barry White'i? "Let's get it on, baby..." 

Nomaadid kohtlevad oma loomi austusega, ehk sellepärast, et nad teavad, et ükski nende hoolealustest ei sure vanadussurma. Budistid ütlevad, et elu on püha ja surm on üks selle osa. Jakid annavad piima, nahka, liha ning muuhulgas kasutatakse neid keerulisel maastikul ka kaubaveoks. 

Te vaid vaadake neid sarvi! Ma nii tahtsin omal ajal kiirabisse tööle kuljetada jaki turjal.  Oleksin ta 24 tunniks metsade vahele jalutama lasknud, jakk oleks saanud seal nosida ja puhata. Hunte sealkandis teadaolevalt ei liikunud, olid ainult väga urbaniseerunud rebased ja kitsed, nii et jakki poleks seal keegi otseselt ohustanud, peale inimese võib-olla. Hommikul oleksin oma uhke transpordi enda juurde kutsunud, uuesti saduldanud ja koju vantsinud. Ma teen muidugi siinkohal tobedat nalja, sest tollal ja ka tänasel päeval oleksid sellise asja eest turja karanud nii tundlikud kodanikud, kui ka politsei, loomakaitse ning kurat teab veel kes. Pealegi, kuidas registreerida liiklusvahendina jakki? Aga nende loomulikumas keskkonnas kasutatakse jakke tõepoolest ka transpordivahendina. Nad on rahulikud, vähenõudlikud, töökad ja karmides tingimustes hoolitsevad nad ise oma ninaesise eest. 

Järgmisel hommikul peale loomaaiatrippi oli voodist välja saamine oluliselt raskem ja hommikust süües tundsin, kuidas nägu ning silmalaud olid ära vajunud, nagu bokseril.  Neelamine oli ka selline kummaline, toit läks alla kerge takistusega. Pidin söömiseks tavalisest rohkem aega varuma. Kuid kontrollselfiet tehes vaatan, et näoilmel pole väga vigagi, kui lihaseid rohkem pingutada. Ei kahetse, et käisin. 

PS. Külastasin ka üksi olles oma gei-abikaasat ja vanaema. Gei-abikaasa oskab endiselt olla valusalt otsekohene ja jätkuvalt pulbitseb temas tuline vaidlushimu. Kuid mina olen ajaga omaks võtnud põhimõtte, et kui inimene soovib mõelda, et 1+1 = 5, siis minugi poolest annan selleks oma lahke nõusoleku, sest maailma ümber ei kasvata. Eks lühikese "süütenööri" tõttu võin minagi vahel süttida, see sõltub muidugi omakorda jututeemast. Aga puudustest hoolimata ma jumaldan teda jätkuvalt ning vanaema oli samuti lõpmata armas. Oleksin väga tahtnud teda kallistada, aga ma polnud päris kindel, kas see oleks olnud sobilik. Vanaemad on vahvad ja neid tuleb hoida. 

Külas olles juhtus ka üks ütlemata lahe seik, mis siiani ajab veidi edevusest kõkutama. Mul oli külla minnes seljas pikk, varrukateta, maani V-kaelusega roheline maksikleit. Kohale jõudes jäime korteri esikus minu kohmitsemise tõttu sinna veidi juttu ajama ja enne kui aru sain, maandus gei-abikaasa delikaatne pilk otse minu dekolteel, see tegi küll tuju heaks. "I still got it!". 😅