Ahoi-hoi, kiizu-miizud, toakõutsid ja kõutsitarid ning muidu rentslikassid! Kuidas on selle aasta viimased nädalad teid kohelnud? Kas jõulukingid on ostetud ja kodused peoplaanid juba tehtud? Teatud traumade ja draamade tõttu, mina ise suur jõulude fänn pole, aga ma loodan südamest, et pühade ajal saate koos olla oma kõige kallimate inimestega, kes armastavad ja aktsepteerivad teid sellistena, nagu olete. Loodan, et teie jõululaud on kaetud meelepärasega, olgu selleks siis kasvõi pappkarbis Hiina toit. Ja mis põhiline, armsad kroonikud, kuigi me teame, et krooniline haigus ei anna kunagi asu, siis vähemalt pühade ajal palun Universumit, et võiksime kasvõi mõneks tunniks või päevaks saada hingetõmbeaega. Ebareaalne muidugi, aga unistada ju võib, eks? Teadke, et raskustes olen alati teie poolel ja hoian nii varbaid kui ka mõlemat pöialt, et me kõik pisutki nii füüsilist kui ka emotsionaalset leevendust saaksime. Te võib- olla ei usu seda, aga ma tõepoolest tean, mida te tunnete.
Järgnev postitus on ilma igasuguse irooniata pühendatud kõikidele armsatele, karvastele ja sulelistele alfaisastele, kes esialgselt kahtlesid minu võimetes primitiivsete ja jõukohaste torutöödega hakkama saamisel. Niisiis aasta lõpul seisin juba jälle silmitsi ebameeldiva tõsiasjaga, et vannitoa dušš oli hakanud lekkima. Aastatepikkused kogemused on näidanud, et ainult tihendite vahetamisest ei piisa. Ma pole küll päris kindel, kuid pakun, et vanade torude ja kareda vee tõttu on kogu kaadervärk vaja välja vahetada, sest teatud aja möödudes, kattuvad nii dušš kui ka kraan korraliku katlakivi kihiga. Pikemalt vaagimata sai populaarsest tööriistade, ehitusmaterjalide ja muude vidinate e-poest tellitud uus sobilik kraan ja akukruvikeeraja, kuigi viimasel pole käesoleva looga mingit pistmist.
Nädalapäevad hiljem saabus kauaoodatud pakk. Koju minnes katkusin paki õhinaga lahti ja oma suureks nördimuseks avastasin, et osa tihendeid oli puudu. "See olen ju mina," lähenesin asjale filosoofiliselt, "kunagi ei saa need asjad minna lepase reega." Ma leian, et iga säärane takistus on tunnistus kannatlikkusest, järjekindlusest ja sitkusest. Kuna pakisaabumise päeval oli mul veel pisut asjatoimetusi, otsustasin minna ka tihendite jahile.
Tööriistapoes ringi uidates ja vajalikke puuduolevaid tihendeid otsides, tundsin end peaaegu "isasena", kuna suutsin veel toimiva deduktsioonivõime najal vajalikud vidinad iseseisvalt üles leida. Näis, et olen kui aardejahil!
Poes end soojendades, sest väljas oli vastikult külm ja pisut veel ringi vaadates, tabasin end veel ühelt häirivalt mõttelt - hea fantaasia korral on põhimõtteliselt kõigest võimalik relv meisterdada. Olen vist liiga palju mõrvateemalisi taskuhäälinguid kuulanud.
Elementaarseks kraanivahetuseks vajaminevad esemed - telitav mutrivõti, dušši ja kraani osad, kruvikeerajad ning eelpool mainitud nurjatud kraanitihendid, mida siis originaalpakendis oli paraku ainult üks. Pildilt on puudu veel töökindad ja ingverikoola, mille vahetult enne tööleasumist endale sisse kulistasin, et saada energiakulukaks ettevõtmiseks süsivesikuid. Ma ei tea, miks süsivesikutel on nii halb maine, sest kõik toidugrupid on ju tegelikult vajalikud. Kui süsivesikuid mitte tarbida, võib näiteks kilpnäärme talitlus aeglaseks jääda. Tõsijutt!
Vana kraan. Eelmine kord, kui möllasin kraanivahetusega, sain osadelt ühismeedia sõpradelt heatahtlikult nahutada, et pole ühtegi asitõendit, et mina selle vahetasin. Seekord otsustasin seda viga parandada ja dokumenteerida oma tegevuse. Kuigi jah, ega nüüdki pole otsest tõendit, et mina just selle töö peal olin. Kahjuks polnud ma nii osav, et oleksin suutnud endast üheaegselt pilti teha ja samal ajal ka võtmega kraani seinal oleva toru küljest lahti keerata. Mutrivõtme kasutamiseks läheb naisterahval vaja kahte kätt. Laiutan käsi ja ütlen, et peate mind lihtsalt uskuma.
Vana kraan eemaldatud, sooja vee torust pidin veel tihendi kruvikeerajaga välja õngitsema, kuna see oli lihtviisiliselt sinna sisse deformeerunud. Nagu eelpool öeldud, on meil majas ülimalt vanad torud ja ääretult kare vesi, mis "sööb" tihendeid ilma suurema vaevata.
Ma olen absoluutselt nõus, et taaskord ma ilmselt tõurastan termineid, aga jagan siinkohal mõningase uhkusega, et vannitoa duššisegisti esimene osa sai paika.
Terminite vaatest, heitke palun taas armu vaesele, paberiteta diletandist torujürile, aga järgmisena kruvisin paika duššisegisti vahetüki, kuhu külge sai mõne aja möödudes monteeritud ka duššiotsik ja tihendiga pika "ninaga" kraan.
Esiema otsustas seekord, et soovib pikemat kraani, et oleks mugavam hambaid pesta ja põrandapesuks ämbrisse vett lasta.
Selline see lõpp-resultaat siis sai. Kõlab nagu mingi tampoonireklaam, aga ei mingeid lekkeid! Kõik töötab! Juhhei!
Kes võib-olla aru ei saa, siis naeratamiseks on põhjust, töö sai jõudumööda edukalt tehtud. Vajasin "kõigest" nelja puhkepausi. Ma võin päris tõsiselt, ilma naljata, ära unustada, kuidas ja kui kaua keeta kanafileed, aga ma suudan vannitoas kraani vahetada. Aju on ikka üks hämmastav ja müstiline organ.
PS. Tähelepanek! Ehk tekkis mõnel nüüd arusaam, et väljakutseid pakkunud kraanivahetus on toimunud mingi olematu remissiooni arvelt. Kaugel sellest, nurjatu lihashaigus on minu kehas varakult, juba poolest sügisest, aastalõpupidustused püsti pannud. Pidevalt on tunne, nagu oleksin kalandri vahel laiaks litsutud. Lihtsalt "imeline"!
Rahulikke ja lekkevabu pühi soovides,
Igavesti Teie Willow aka Kõutsitar
